artists-in-residencE

We started with our first artist-in-residence programme in August 2018 at KORDONair facilities on Hiiumaa island, Estonia. Residents are encouraged to finish their residency period by finding ways to meet the local community (exhibition, workshop, open studio). The selection of artists will be based on an invitation and/or through Open Call addressing topical issues within a local-global context (inc. Kärdla / Hiiumaa / Baltic Sea etc). For short-term residency KORDON invites critical thinkers and artists offering privacy and slowness. We offer both self-funded residency programs as well as funded residency programs related to a specific project.

2024

Alexander Petrounine (NL), Anna Underowicz (PL/NL)

Alexander Petrounine and Anna Underowicz are an Amsterdam-based architectural collective known as Urban Amplifiers. Together, they develop a unique practice that combines fine arts, architecture, analog photography, sound art and theater. Produce a variety of works, from urban installations and scenographies to artistic performances and exhibitions Their work operates within the realms of tension between politics, architecture and nature. For them, it is important to see the source material not only through the lens of a scientist, but to see it in all dimensions: material, aesthetic and formal; Basically experiencing contextual information as living material, although it is a very transversal way of knowing. "Making" as a translation from the observation, is unique within every project. This “end” product will be the departure point (also) for discussion and exchange of knowledge – building communities.

The artists participate in the residency program KORDON Time Lap, which focuses on conceptualizing and revitalizing the heritage of military architecture through artistic intervention. The residency program is supported by Culture Moves Europe.

***

Alexander Petrounine ja Anna Underowicz on arhitektuurikollektiiv nimega Urban Amplifiers, mis asub Amsterdamis. Üheskoos arendavad nad välja omanäolist praktikat, mis ühendab kaunid kunstid, arhitektuuri, analoogfotograafia, helikunsti ja teatri. Nad on teinud mitmesuguseid töid, alates linnainstallatsioonidest ja stsenograafiatest kuni kunstiliste etenduste ja näitusteni. Kollektiivi töö toimib poliitika, arhitektuuri ja looduse vaheliste pingete valdkondades. Nende jaoks on oluline näha lähtematerjali mitte ainult läbi teadlase objektiivi, vaid seda kõigis mõõtmetes: materiaalses, esteetilises ja vormilises; põhimõtteliselt kogeda kontekstuaalset teavet elava materjalina, kuigi see on väga transversaalne teadmisviis. "Tegemine" kui vaatluse tõlgendus, on iga projekti puhul ainulaadne. Sellest (lõpp)tootest saab (ka) arutelu ja teadmiste vahetamise ja kogukondade loomise lähtepunkt.

Kunstnikud osalevad residentuuriprogrammis KORDON Time Lap, mille fookuses on militaararhitektuuri pärandi mõtestamine ja taaselustamine läbi kunstilise sekkumise. Residentuuriprogrammi toetab Culture Moves Europe.

SELINA BONELLI (IT/UK), THOMAS REUL (DE)

Selina Bonelli is a PhD researcher at the University of Ulster, Belfast, Northern Ireland, whose research focuses on the use of performance art and its documentation at abandoned defence bunkers along the coastlines of Ireland, France and Italy to explore connections between (in)visibility, listening and witnessing.

The use of performance art is specific to this research as a channel or pathway into a space defined by gestures, actions and materials that help articulate the voids left behind by trauma and conflict. This is a space where often words fail to communicate experiences that are traumatic. This exploration looks at the various approaches one can use to gather information towards an enquiry of how performance art steps into the space between trauma and language and how the land holds history and testimony.

***

Selina Bonelli on doktorant Ulsteri Ülikoolis, Belfastis, Põhja Iirimaal,  kelle praktikapõhine uurimistöö keskendub performance-kunsti ja selle dokumenteerimise kasutamisele mahajäetud kaitserajatistes Iirimaa, Prantsusmaa ja Itaalia rannikul, et uurida seoseid (mitte)nähtavuse, kuulamise ja tunnistamise vahel. Performance-kunsti kasutamine toimib tema uurimistöö jaoks spetsiifilise kanali või teekonnnana ruumi, mida määratlevad žestid, tegevused ja materjalid, mis aitavad täita traumast ja konfliktist maha jäänud tühimikke. See on ruum, kus sõnadega sageli ei õnnestu edastada traumeerivaid kogemusi. See uurimus vaatleb erinevaid lähenemisviise, mida saab kasutada teabe kogumiseks, et uurida, kuidas etenduskunst siseneb trauma ja keele vahele ning kuidas see koha ajalugu ja mälestusi hoiab.

Thomas Reul is a photographer whose research looks at collaborative performance making, documentation and networking between place, people and histories of protest.
 Both artists work collaboratively within performance art in landscapes that combine conflict and protest. They actively also co- document, discuss and relate to the photographic and mimic as traces of the ephemerality of performance art.

The artists participate in the residency program KORDON Time Lap, which focuses on conceptualizing and revitalizing the heritage of military architecture through artistic intervention. The residency program is supported by Culture Moves Europe.

***

Thomas Reul on fotograaf kelle uurimus käsitleb ühist esinemist, dokumenteerimist ja võrgustike loomist kohtade, inimeste ja protestiajaloo vahel. Bonelli ja Reul töötavad koostöös performance-kunsti raames maastikel, mis ühendavad konflikti ja protesti. Aktiivselt kaasdokumenteeruvad, arutlevad ja suhestuvad fotograafia ja miimikaga kui performance’i-kunsti kaduvuse jälgedega.

Kunstnikud osalevad residentuuriprogrammis KORDON Time Lap, mille fookuses on militaararhitektuuri pärandi mõtestamine ja taaselustamine läbi kunstilise sekkumise. Residentuuriprogrammi toetab Culture Moves Europe.

KRISTA MÖLDER (EE)

Krista Mölder lives and works in Tallinn, Estonia. She is interested in issues of visual representation and mainly works with photography, video, and installation.  Her work often revolves around dualities and the complex interplay of various forces, aiming to capture the intricate imbalance of seemingly equilibrial situations and settings. Intrigued by the lure that these situations possess visually, Mölder aims to depict their potential and the inadvertent motion or flux that carries them. With a professional background in geography and cartography, her practice also deals with the similar  representational complexities long familiar within these disciplines.

Her works are included in various collections in Europe, including the Art Museum of Estonia, Deutsche Bank Collection, European Central Bank Art Collection. In 2022 she was an artist in residence at the WIELS Contemporary Art Centre in Brussels.

In KORDON, Krista Mölder and Laurienne Bixhain worked on their upcoming exhibition at Hobusepea Gallery. Photography is the primary medium of both artists, based on a camera-based approach, it is a way of expression how an artistic text or photo materializes. What is this material today. Where is imagination, where is tangibility. Whether, how much and what space is needed in and around the work in order for it to materialize as a work.

www.kristamolder.com

***

Krista Mölder on kunstnik, kelle loomingu keskmes on fotomeediumile omased valgus ja aeg ja võimalus millegi ilmnemiseks, selle tehnilis-vormilis aspekti on ta vorminud enda jaoks ka sisuliseks lähtepunktiks. Tema fotod ja videod on täis potentsiaali – perspektiivide kontuure, võimaluste piirjooni. Mölder lavastab situatsioone, mis pole valmis, teda huvitab foto juures see osa, mis jääb pildist/teosest välja, pildi kõrvale, või teose üksikosade vahel tekkiv koosmõju. Krista Mölder oli 2016. aasta Köler Prize’i nominent ja sai 2020. aastal Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali preemia. 2022 töötas Mölder WIELS kunstikeskuse residentuuris Brüsselis.

KORDONis töötasid Krista Mölder ja Laurienne Bixhain oma eelseisva näitusega Hobusepea galeriis. Mõlema kunstniku esmaseks meediumiks on fotograafia, kaamerapõhisest lähenemisest lähtuv väljendusviis ning huvi kuidas kunstiline tekst või foto materialiseerub. Mis on tänasel päeval see materjal. Kus on kujutlus, kus käega katsutavus. Kas, kui palju ja millist vahe-ala teosesse ja teose ümber on vaja selleks, et ta teosena materialiseeruks.

LAURIANNE BIXHAIN (LU)

Laurianne Bixhain was born in 1987 in Wiltz. She received a BA and an MFA from the School of Fine Arts, Bordeaux and completed a Meisterschulerstudium in photography at the Academy of Visual Arts, Leipzig. Recent exhibitions include "Deep Deep Down" at Mudam, Luxembourg (2023) and "What remains is an intermediary thing", repeated at Reuter Bausch Gallery, Luxembourg (2023). She was a resident at the Centre national de l’audiovisuel, Luxembourg (2022); ISELP, Brussels (2021); Centre Culturel Irlandais, Paris (2021); Biermans-Lapôtre Foundation, Paris (2018); Darling Foundry, Montreal (2017) and Islington Mill, Manchester (2016). She was included in the 2018 edition of the Rencontres de la photographie, Arles as well as the 2016 edition of the European Month of Photography, Berlin. In 2018, she was awarded the LEAP — Luxembourg Encouragement for Artists Prize. In KORDON, Laurianne is preparing an exhibition together with Krista Mölder, which will open in October at Hobusepea gallery in Tallinn.

www.lauriannebixhain.com

***

Laurianne BIXHAIN sündis 1987. aastal Wiltzis. Ta sai bakalaureusekraadi ja magistrikraadi Bordeaux' kaunite kunstide koolist ning lõpetas Leipzigi visuaalkunstide akadeemias fotograafia erialal Meisterschulerstudium. Hiljutised näitused on näiteks "Sügaval, sügaval all" at Mudam, Luksemburg (2023) ja "Mis jääb, on vahepealne asi, mida korratakse" Reuter Bauschi galeriis Luksemburgis (2023). Laurianne on olnud varem residentuurides Centre national de l’audiovisuel, Luksemburg (2022); ISELP, Brüssel (2021); Centre Culturel Irlandais, Pariis (2021); Biermans-Lapôtre'i fond, Pariis (2018); Darling Foundry, Montreal (2017) ja Islington Mill, Manchester (2016). Ta osales 2018. aasta Rencontres de la photographie Arles'is ja 2016. aasta Euroopa fotograafiakuu väljaandes Berliinis. 2018. aastal pälvis ta LEAP — Luxembourg Incouragement for Artists Prize. KORDONis valmistab Laurianne ette näitust koos Krista Mölderiga, mis avatakse oktoobris Tallinnas Hobusepea galeriis.

ANNA BITKINA (NL)

Anna Bitkina is a curator of visual contemporary art, focusing on performative and educational projects. She is a co-founder of the nomadic curatorial collective TOK. In her long-term and transdisciplinary projects, Anna aims to generate critical analyses of contemporary reality through addressing the implications caused by different forms of dominant ideologies and oppressive powers. She studies complex socio-political environments, urban and industrial locations, traumatised communities, unresolved historical events and natural calamities. Her interest in KORDON residency is connected to her current curatorial interest in preservation of cultural and environmental heritage that she develops as an external curator at historical museum Paleis Het Loo in Apeldoorn, The Netherlands.

***

Anna Bitkina on kaasaegse visuaalkunsti kuraator, kes keskendub performatiivsetele ja haridusprojektidele. Ta on nomaadliku kuraatorikollektiivi TOK kaasasutaja. Oma pikaajalistes ja transdistsiplinaarsetes projektides püüab Anna luua kaasaegse reaalsuse kriitilisi analüüse, käsitledes mõjusid, mida põhjustavad domineerivate ideoloogiate ja rõhuvate jõudude eri vormid. Ta uurib keerulisi sotsiaalpoliitilisi keskkondi, linna- ja tööstuskohti, traumeeritud kogukondi, lahendamata ajaloosündmusi ja loodusõnnetusi. Residentuur KORDONis on seotud tema praeguse kuraatorihuviga kultuuri- ja keskkonnapärandi säilitamise vastu, mida ta arendab väliskuraatorina ajaloomuuseumis Paleis Het Loo Apeldoornis, Hollandis.

TANJA MURAVSKAJA (EE)

Tanja Muravskaja is an Estonian artist, whose work proceeds from an anlytic approach and psychological observation – be it the psychology of an individual, society, or a place. In her artworks, she tackles such topics as identity and memory, as well as relationships between society and its members. While being concentrated on photography, the medium’s qualities, and its agency in contemporary art, she creates installations that evolve into total environments and embrace the viewer. Muravskaja studied photography at the Estonian Academy of Arts and the University of Westminster. She also studied journalism at Tallinn University. Her works are represented in the collections of Art Museum of Estonia and Tartu Art Museum. Muravskaja is the winner of the Köler Prize 2018 Grand Prix at the Contemporary Art Museum of Estonia. Her recent exhibitions include “Statecraft” (EMST National Museum of Contemporary Art Athens, 2022), “Politics in Art” (MOCAK the Museum of Contemporary Art in Krakow, Poland, 2022), “Art in the Comfort Zone: The 2000s in Estonian Art” (Kumu Art Museum, 2022), “Three Sisters: Tanja Muravskaja” (Tensta Konsthall, 2019); participation in biennials “Art Encounters” (Timișoara, 2019 and Göteborg International Biennial for Contemporary Art “Somewhere in Between” (Borås Konstmuseum, 2019).

At KORDON, the artist is doing research for her new work photographing nature with medium format film camera. During the artist talk she will introduce her artistic practice and contemporary Ukrainian (photo) art.

Instagram: tanja_muravskaja
Link: cca.ee/en/artists–database/tanja–muravskaja

***

Tanja Muravskaja on Eesti kunstnik, kes kasutab oma loomingus nii üksikisikute, ühiskonna kui ka paiga olemuse käsitlemisel analüütilist lähenemisviisi ja psühholoogilist vaatlemist. Tema teosed tegelevad identiteedi ja mälu teemadega, samuti ühiskonna ja selle liikmete omavaheliste suhetega. Keskendudes fotograafiale, selle omadustele ja positsioonile nüüdiskunstis, loob Muravskaja installatsioone, mis toimivad vaatajat endasse haarava tervikkeskkonnana. Muravskaja on õppinud Eesti Kunstiakadeemias ja Westminsteri Ülikoolis fotograafiat ning eelnevalt Tallinna Ülikoolis ajakirjandust. Tema tööd kuuluvad Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu Kunstimuuseumi püsikogusse. 2018. aastal pälvis Muravskaja Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi Köler Prize’i peapreemia. 2019. aastal sai ta Valgetähe V klassi teenetemärgi.

Muravskaja hiljutiste näituste hulka kuuluvad “Statecraft” (EMST Ateena rahvuslik kaasaegse kunsti muuseum, 2022), “Politics in Art” (MOCAK Krakovi kaasaegse kunsti muuseum, 2022), “Kunst mugavustsoonis? Nullindad Eesti kunstis” (Kumu kunstimuuseum, 2022), „Kolm õde: Tanja Muravskaja” (Tensta kunstihoone, 2019); osalemine biennaalidel “Art Encounters” (Timișoara, 2019) ja Göteborgi kaasaegse kunsti rahvusvahelisel biennaalil “Somewhere in Between” (Borås kunstimuuseum, 2019). 

KORDONis teeb kunstnik eeltööd uue teose jaoks, pildistades loodust keskformaatkaameraga filmile. Kunstnikuvestlusel tutvustab Tanja enda loomingut ning Ukraina kaasaegset (foto-)kunsti, mille uurimist jätkab ta ka residentuuris.

MANFRED DUBOV (EE)

Manfred Dubov is an Estonian painter and poet. His oil paintings depict human states, dealing with the connections between the inner world and the living environment, the personal and the collective, the physical and the metaphysical. After graduating from the Estonian Academy of Arts with a degree in painting in 2010, he has had a number of solo exhibitions. (I come from many places at once in Vaal gallery 2018, Rejoicers in the dark in Hobusepea gallery 2020) and group exhibitions (On the other side of the great oblivion sword strike in NART, 2022 -2023). Manfred has written two collections of poetry and he is nominated for the Betti Alver award. In addition, Manfred is a former emergency physician and an active trainer in the field of healthcare.

The oil painting cycle It's happening now in KORDON depicts various scenes from personal and collective history. A contrast is depicted: the pictures show both health and illness. This is both on an individual and a collective level. At the same time, there is a lot of room for interpretation in the scenes. The paintings are inspired by the Gothic and Renaissance periods as well as icon art.

www.manfreddubov.com

***

Manfred Dubov on Eesti maalikunstnik ja luuletaja. Tema õlimaalid kujutavad inimeste seisundeid, käsitledes seoseid sisemaailma ja elukeskkonna, isikliku ja kollektiivse, füüsilise ja metafüüsilise vahel. Peale Eesti Kunstiakadeemia lõpetamist maali erialal 2010 aastal on tal olnud hulk isikunäitusi üle Eesti ("Ma tulen mitmest kohast korraga" Vaal galeriis 2018, "Rõõmustajad tumedas" Hobusepea galeriis 2020) ja grupinäitusi ("Teisel pool suure unustuse mõõgalööki” NART-is, 2022-2023). Manfred Dubov on kirjutanud kaks luulekogu. Debüütkogu "Täna leitakse kõik üles" (2016) nomineeriti Betti Alveri preemiale. Hetkel on Manfred KORDONi residentuuris Hiiumaal. Lisaks on Manfred endine kiirabimeedik ja on aktiivne koolitaja tervishoiu valdkonnas.

KORDONis valmiv õlimaali tsükkel “See toimub praegu” kujutab erinevaid stseene isiklikust ja kollektiivsest ajaloost. Kujutatud on kontrasti: piltidel on nii tervist kui ka haigust. Seda siis nii inividuaalsel kui ka kollektiivsel tasandil. Samas on stseenides palju tõlgendusruumi. Maalid on inspireritud gooti ja renessansi ajastust aga ka ikoonikunstist.

KEIU MAASIK (EE)

Keiu Maasik is an artist based in Tallinn. She has degrees in Photography (BA) and Contemporary Art (MA) from the Estonian Academy of Arts. In 2019 she was awarded the Estonian Academy of Arts’ Young Artist Award (MA) and in 2018 the Wiiralt scholarship. In her work, she has previously explored themes such as the impact of documentation on memory, identity and interpersonal relationships. In her recent projects Maasik has focused on the virtual world, using computer game recordings or similar aesthetics in her video works and installations to reveal the personal stories of the people portrayed.

During my residency at KORDON, I plan to continue my photo series called Meadows of Change, A Place Called Home. The photos depict a horse herd living in Kassari, Hiiumaa. The series contrasts nature experiences in real life with those in video games. It explores the fear of human life shifting to virtual reality and what would be lost as a result.

Another project I will be working on relates to guns in video games. I plan to customize gun replicas, drawing inspiration from the gun skins found in many modern shooter games. In these games, players can choose or purchase customizations to make their weapons look more appealing and unique. This project addresses the desensitization to violence and violent objects that can occur through gaming.

www.keiumaasik.com

***

Keiu Maasik on Tallinnas tegutsev kunstnik. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia fotograafia (BA) ja kaasaegse kunsti (MA) erialadel. 2019. aastal pälvis ta EKA Noore Kunstniku Preemia (MA) ning 2018. aastal Wiiralti stipendiumi. Oma loomingus on ta varasemalt käsitlenud teemasid nagu dokumenteerimise mõju mälule, identiteet ja inimeste vahelised suhted. Viimastes projektides on Maasik keskendunud virtuaalmaailmale, kasutades videoteostes ja -installatsioonides otseselt arvutimängude lindistusi või sellele sarnanevat esteetikat, et avada läbi nende inimeste isiklikke lugusid.

KORDONis kavatsen jätkata fotoseeriaga "Muutuste heinamaad, koht nimega kodu". Fotodel on kujutatud Hiiumaal Kassaris elavat hobuste karja. Seeria kõrvutab looduse kogemusi päriselus ja videomängudes. See uurib inimelu virtuaalreaalsusesse kolimise hirmu ja seda, mis selle tulemusena kaotsi läheks.

Teine projekt, millega plaanin töötada, on seotud relvadega videomängudes. Kavatsen kohandada relva mulaažide väljanägemist. Loodavad objektid on inspireeritud paljudes tänapäevastes tulistamismängudes leiduvatest relva välimustest (inglise keeles skin). Antud mängudes saavad mängijad valida või osta kujundusi, et muuta oma relvad atraktiivsemaks ja erilisemaks. Käsitlen antud nähtuse kaudu vägivaldsete objektide ja vägivalla desensibiliseerimist, mis videomängudes aset võib leida.

MARI volenS (EE)

Mari Volens is a visual artist, photographer and translator living and working in Tallinn, Estonia. She has graduated from the University of Tartu (French language and literature), as well as the Estonian Academy of Arts photography department. She has also completed her studies in the Royal Danish Academy of Fine Arts Walls & Space department. Working mostly with photography and installation, she seeks solace from the entrenched patterns of everyday life, questioning also the established (power) structures. She is also interested in the healing power of nature. She has been active also as an arts organizer, running the nomadic artist-run platform Rundum together with artists Kulla Laas, Mari-Leen Kiipli, Aap Tepper and Kristina Õllek from 2013–2018.

During my residency at KORDON, I would like to continue with the themes I started working with in 2020, in a photo series entitled Taking Shape. In this series I sought for new ways of being, both on a personal and societal level. The photographs depict a body in nature, taking strange, unorthodox poses and shapes, as if dancing, unsettled and unwilling to follow the ingrained structures. Rather than taking a new form, it is more about letting go of the old and habitual. At KORDON, I would mostly like to focus on photographing, but similarly to the series created in 2020, I would also like to combine the photographic work with sculptural elements, “frames” made of cement and ceramics. As I would like to work mostly outside, photographing in nature, KORDON seems to provide the perfect environment for this.

https://www.foku.ee/en/member/mari-volens-2/

***

Mari Volens on Tallinnas elav ja töötav visuaalkunstnik, fotograaf ja tõlkija. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli prantsuse keele ja kirjanduse eriala ning Eesti Kunstiakadeemia fotoosakonna. Ta on täiendanud end ka Taani Kuningliku Kaunite Kunstide Akadeemia Walls & Space osakonnas. Peamiselt fotograafia ja installatsiooniga tegeledes otsib ta lohutust argielu juurdunud mustritest, seades kahtluse alla ka väljakujunenud (võimu)struktuurid. 2013–2018 on ta olnud tegev rändkunstnike juhitud platvormis Rundum koos Kulla Laasi, Mari-Leen Kiipli, Aap Tepperi ja Kristina Õllekiga.

KORDONi residentuuri ajal tahaksin jätkata 2020. aastal alustatud teemadega fotoseerias Vormi võtmine. Selles sarjas otsisin uusi olemisviise nii isiklikul kui ka ühiskondlikul tasandil. Fotodel on kujutatud keha looduses, võtmas kummalisi, ebatavalisi poose ja kujundeid, justkui tantsiks, olles rahutu ja sooviga mitte järgida tavapäraseid olekuid. Uute vormide võtmise asemel on see pigem vanast ja harjumuspärasest lahti laskmine. KORDONis keskenduksin eelkõige pildistamisele, kuid sarnaselt 2020. aastal loodud seeriaga tahaksin fotograafiat kombineerida ka skulptuurielementide, tsemendist “raamide” ja keraamikaga. Kuna mulle meeldiks töötada peamiselt väljas, looduses pildistades, tundub KORDON selleks ideaalne keskkond.

JUNI KLEIN (FI)

Juni Klein is a Helsinki based director and dramaturg and a founding member of WAUHAUS arts collective (founded 2016). Klein has been working in different contexts e.g. in the main stage of Finnish National Theatre, Espoo Theatre, Zodiak, Helsinki Biennal and HAM Helsinki Arts Museum. At the moment they are interested in trans and non-binary histories, archives of knowledge and various theatrical narrative approaches. Juni has also been teaching the BA and MA students in Uniarts Helsinki for the last 10 years. WAUHAUS is a Helsinki-based multidisciplinary arts collective with six artists. The works of WAUHAUS are situated between different genres of art and take place at various venues from small black box theatres to urban sites, large stadiums, and the main stages of established theatre houses.

In KORDON I will be working on the performance script for my upcoming work Orlando, which is a performance about gender, narration and time.

http://www.wauhaus.fi

***

Juni Klein on Helsingis elav ja töötav režissöör, dramaturg ning kunstikollektiivi WAUHAUS asutajaliige (asutatud 2016). Klein on töötanud Soome Rahvusteatri pealaval, Espoo Teatris, Uue tantsu keskuses Zodiak, Helsingi Biennaalil ja Helsingi Kunstimuuseumis HAM. Hetkel huvitavad teda trans- ja mittebinaarsed (aja)lood, teadmiste kogumid ja erinevad teatraalsed narratiivsed lähenemised. Juni on viimased 10 aastat õpetanud ka Helsingi ülikoolis. WAUHAUS on Helsingis asuv kuuest kunstnikust koosnev multidistsiplinaarne kunstikollektiiv, kelle projektid paiknevad erinevate kunstižanrite vahel ja toimuvad erinevates paikades alates väikestest black box teatritest kuni avaliku linnaruumi, suurte staadionide ja teatrimajade pealavadeni.

KORDONis töötan oma tulevase projekti "Orlando" stsenaariumi kallal. "Orlando" aluseks on Virginia Woolfi 1928. aastal ilmunud raamat. Rännates läbi aastate 1588 kuni 1928, on Woolfi raamat omamoodi etenduse raamistik, kus uuritakse sugu, aega ja narratiivi.

SINNA VIRTANEN (FI)

Sinna Virtanen has been worked extensively as a multidisciplinary artist, as a solo artist, and as a part of different groups in both institutional and freelance contexts, in black and white box spaces, but also site specifically. Sinna has written and directed theatre performances and carried out an intensive work in the field of contemporary art.

During the residence I would concentrate on working with my new work Short Talks on Waves (working title). I would use the studiospace and the time on writing, reading, and doing some bodily practice on floor. In addition, I would also spend a lot of time in the nature, which is always central in my artistic practice. Short Talks on Waves is a site-specific performance on the seashore and in the sea, exploring the human desire to control oneself, others, and the environment, while contemplating the possibility of letting go of that control.

***

Sinna Virtanen on töötanud multidistsiplinaarse kunstnikuna nii sooloartistina kui ka erinevates kollektiivides. Töötab nii institutsionaalses kui vabakutselises kontekstis, black-box ja white-box ruumides, aga ka kohakeskselt. Tema töödes on olulised erinevad materiaalsused, meediumid, koostööd ja vaatajaskonnad. Sinna on kirjutanud ja lavastanud teatrietendusi ning teinud intensiivset tööd kaasaegse kunsti vallas.

KORDONis keskendun tööle oma uue teosega "Lühikõnelused lainetel" (tööpealkiri). Kasutan aega ja stuudioruumi nii kirjutamiseks, lugemiseks kui ka kehaliseks harjutamiseks. Samuti plaanin veeta palju aega looduses, mis on minu kunstipraktikas alati kesksel kohal. "Lühikõnelused lainetel" on kohaspetsiifiline etendus mererannal ja merel, mis uurib inimese soovi kontrollida ennast, teisi ja keskkonda, otsides samas võimalust kontrollist lahti lasta. Etendus valmib koostöös Soome Meteoroloogia Instituudiga.

Uwe Lützen (GE/CH)

Uwe Lützen works as screenwriter, script consultant, playwright and storyteller. Being born in Germany and then growing up in Switzerland he survived a minor ‘culture clash’ after his parents’ work migration. He attended the universities of Zurich and Amsterdam and holds a master degree in Film Studies and German Literature. He has a background in theatre and made his way into movies with the feature film Dead Fucking Last, a dramatic comedy about bike messengers, capitalism and friendship which was rated “rad yet racy” by the Neue Zürcher Zeitung. He is based in Zurich and Berlin and is represented by Verlag der Autoren, Frankfurt/Main. He is a board member of the Swiss Filmmakers’ Association ARF/FDS and represents the Swiss Writers Guild (IG Scenario) at FSE (Federation of Screenwriters of Europe). He also works as examination expert for ZHdK’s screenwriting master (Zürcher Hochschule der Künste) and, amongst other, is a script consultant for the Industry Days of the Internationale Kurzfilmtage Winterthur. During 2023, he developped the series The Code of Thule with Estonian co-writers Leana Jalukse, Rein Pakk and Peep Ehasalu - Produced by Helen Löhmus / Oreefilms, Tallinn.

Uwe: “During my stay at Kordon Residency I would like to finish a first draft of my stageplay Narva (working title) about the city and about connected topics like home, identity and belonging... It is a project that I started in from October 2023 during my stay as writer in residence at NART, Narva Art Residency. I see the stageplay-project as a continuation of the themes and topics that came out of my observations during my time in Narva - and Estonia. And, also, some further exploration of the questions raised by my poster/performance from December 2023.”

***

Uwe Lützen on stsenarist, stsenaariumikonsultant, näitekirjanik ning jutuvestja, kes elab ja töötab Zürichis ja Berliinis. Sündinud Saksamaal ja kasvades üles Šveitsis, elas ta pärast vanemate töörännet üle väikese „kultuuride kokkupõrke”. Ta on õppinud Zürichi ja Amsterdami ülikoolides ning omab magistrikraadi filmiteaduses ja saksa kirjanduses. Tal on teatritaust, kuid jõudis filmimaailma mängufilmiga "Dead Fucking Last", dramaatiline komöödia rattasaadikutest, kapitalismist ja sõprusest, mille Neue Zürcher Zeitung hindas kui “rad yet racy”. Ta on esindatud Verlag der Autoren, Frankfurt/Main poolt. Ta on Šveitsi filmitegijate assotsiatsiooni ARF/FDS juhatuse liige ja esindab Euroopa stsenaristide föderatsioonis (FSE) Šveitsi kirjanike gildi (IG Scenario).

Uwe: "KORDONis tahaksin lõpetada oma lavastuse "Narva" (tööpealkiri) esimese mustandi, mis käsitleb linna ja sellega seotud teemasid nagu kodu, identiteet ja kuulumine... See on projekt, millega alustasin 2023. aasta oktoobris, viibides kirjanikuna Narva kunstiresidentuuris NART. Näen seda lavastusprojekti jätkuna teemadele, mis minu Narvas ja Eestis veedetud ajal esile tulid. Ning lisaks veidi ka edasist uurimist minu 2023. aasta detsembri plakatil/etendusel tõstatatud küsimustele.

JAN KAUS (EE)

Jan Kaus: “Although I consider myself first and foremost a writer, my focus has in recent years started to shift or even disperse. Literature itself is not enough anymore, I need to find or create connections between literary expression and other forms of creativity. My creative life started to change in 2018-2019, when several collaborations started to take shape. Firstly, I had discovered new possibilities within literature itself. Reading and writing are the obvious forms of literary expression, but suddenly I understood how a literary performance itself is concealing different inherent possibilities. A writer can perform almost as a musician – by interpreting any text at hand. I discovered the literary performance as an artform itself, on its own terms. I therefore started to entwine literary expression with theatre and perform in a production – based on “Exercises in Style” by Raymond Queneau –, which has brought together two writers and two actors. Soon after that I found myself in a cooperation with musicians – as a singer in experimental jazz band The Free Musketeers. All those creative experiences have had a clear impact on how I am thinking about art. Now I comprehend it as a territory of intoxicating freedom, as a continent of happy errors, sudden bursts, endless drifts. Nothing is over, everything can become a crossover.

Last year I had the pleasure to participate in a larger creative work, when I was invited to write for the Home Stage – a rental apartment in Venice turned into an Estonian Pavilion at the Venice Biennale of Architecture. The Estonian exhibition brought together architects, actors, dancers, but also some artists, photographers, musicians and writers. Although my main task was to write different texts for the actors to perform, I had the pleasure to create a few pieces of lyrics and music, as well – with the musician Markus Robam, who composed and arranged twelve dance songs for the Pavilion. It was almost a perfect appearance of creativity! Later same year, in autumn, I had the chance to try out the role of a curator, as my friend, artist Eve Kask, invited me to prepare for her solo exhibition.

As Eve is interested in the creative possibilities of the artists’ book – a phenomena, which is not well-known Estonia, although it is connected with such movements as Dada, Futurism and Fluxus – I decided to visit Kordon in order try to create my first personal artists’ book. I would like to take an example of my latest work – an experimental novel called “A Peculiar Mirror” – and cover every page with different drawings.”

***

Jan Kaus: “Kuigi ma pean ennast ennekõike kirjanikuks, on mu loominguline fookus hakanud viimastel aastatel nihkuma või isegi laiali valguma. Pelgalt kirjandusest enam ei piisa, sestap otsin võimalusi, et luua kirjanduslike ja teiste loominguliste väljendusviiside vahelisi seoseid. Mu elus leidis 2018.-2019. aastal aset tugev muutus – see oli aeg, mida toonis mitu uut koostöövormi. Esimene tõukus tõsiasjast, et olin avastanud kirjanduse seest uusi väljendusvõimalusi. On selge, et kirjandust ennekõike loetakse ja kirjutatakse, ent sain korraga aru, kuidas kirjanduse elavas esitamises peitub loominguline potentsiaal. Kirjanikul on alati võimalus võtta sisse muusikule sarnane interpreedi roll – tõlgendada oma esituse kaudu ükskõik millist teksti ükskõik millisel moel. Avastasin seega, et kirjanduse elav esitamine on lausa omaette kunstižanr. Hakkasin põimima kirjandust teatrile omaste väljendusviisidega, mille tagajärjel sattusingi otsapidi teatri konteksti, kui hakkasin koos kolme kolleegiga (üks neist kirjanik nagu minagi, kaks ülejäänut aga teatriinimesed) esitama Raymond Queneau „Stiiliharjutustest“ tõukunud lavakava/lavastust. Pisut hiljem tabas mind peaaegu ootamatult koostöö muusikutega, mille tagajärjel sai minust paariks aastaks eksperimentaalse džässansambli The Free Musketeers solist. Need elamused on avaldanud kustumatut mõju sellele, kuidas ma kunstist mõtlen. Nüüd tahan liikuda kunstilises väljenduses nagu joovastaval vabaduse territooriumil, õnnelike eksiminekute, ootamatute pursete, lõppematute hulkumiste mandril.

Eelmisel aastal oli mul õnn osaleda ühes suuremas, „Kodupeatuse“ nime kandnud loomingulises koosöös – tegu oli Veneetsias asuva korteriga, mis muudeti pooleks aastaks Veneetsia Arhitektuuribiennaali Eesti paviljoniks. See ekspositsioon tõi kokku arhitektid, etenduskunstnikud, sekka inimesi, kelle elualaks kunst, fotograafia, muusika, kirjandus. Lisaks tõsiasjale, et kirjutasin korterpaviljonis resideerunud etenduskunstnikele tekste, avanes mul võimalus teha koostööd helilooja ja muusiku Markus Robamiga. Robam komponeeris ja arranžeeris „Kodupeatuse“ jaoks albumitäie tantsulugusid, mõnele neist sain ma kirjutada laulusõnad ja/või meloodia. Veneetsia kogemus tähistas mu jaoks peaaegu täiuslikku loomingulist koostööd, kus erinevused ühes ruumis põimuvad. Hiljem, sama aasta sügisel, kutsus mu sõber, kunstnik Eve Kask, mind oma isikunäituse kuraatoriks, millest sai samuti väga ergastav kogemus, kuna muutusin kureerimise käigus näituse kaasautoriks.

Eve on parasjagu tegelemas kunstnikuraamatu fenomeniga, millel on küll mõjuv ajalugu, ent mida siinmail väga hästi ei tunta. Eve huvi mõjul otsustasingi püüda Kordonis luua omaenda väike kunstnikuraamat. Võtan aluseks oma viimati ilmunud teose – eksperimentaalse jutustuse/muinasjutu „Imelik peegel“ – ja katan selle leheküljed joonistustega.”

JUSTIN ARMSTRONG (US/CA)

Justin Armstrong is a Canadian cultural anthropologist and writer based in Boston, USA. His work explores the intersections of sound, landscape, and everyday life. He has written numerous articles and books on his research in the remote island communities of the North Atlantic, including Iceland, the Faroe Islands, and Newfoundland. He teaches writing and anthropology at Wellesley College. “While at KORDON, I hope to continue work on translating the sonic world of islands into audio ethnographies, a project I started on Fogo Island, Newfoundland several years ago (Music for Elevators). I will also be working on a written project documenting the unique resonance of the 'more-than-human' elements of islands. This exploration examines the agency of places and objects as conduits to meaning-making and understanding.”

@rhythmbox

Justin Armstrong on Kanada kultuuriantropoloog ja kirjanik, kes elab USA-s Bostonis. Tema töö uurib heli, maastiku ja igapäevaelu ristumiskohti. Ta on kirjutanud arvukalt artikleid ja raamatuid oma uurimistööst Põhja-Atlandi kaugetes saarekogukondades, sealhulgas Islandil, Fääri saartel ja Newfoundlandil. Ta õpetab Wellesley kolledžis kirjutamist ja antropoloogiat. Justin: “KORDONis viibides loodan jätkata tööd saarte helimaailma tõlkimiseks audioetnograafiateks – projekti, mille alustasin Newfoundlandi osariigis Fogo saarel mitu aastat tagasi (Music for Elevators). Samuti töötan ma kirjaliku projekti kallal, mis dokumenteerib saarte „enam kui inimese” elementide ainulaadset resonantsi. See uurimus uurib kohtade ja objektide kui tähendusloome ja mõistmise kanaleid.”

Read the interview with Justin here / Loe intervjuud Justiniga siit

2023

JAAN TOOTSEN (EE)

Jaan Tootsen is a filmmaker and the founder of Night University. He describes his plans in KORDON as follows: “I'll try to learn to do nothing fruitfully for a few days, but knowing myself, it's already a failed plan, I'll probably hang out on the beach and start planning a future project – a piece of land art: zen–sandbar–border country. I take work from home with me, dealing with President Ilves' film, which is currently nearing completion, all hours are counted, even the ferry ride is meant for thinking. I'm looking forward to meet Ukrainian filmmaker, but above all I'm looking for peace and quiet, twilight and cocoon time. KORDON is a special place, a space where it is good to be and easy to think. Adjust the compass.”

Jaan Tootsen on filmitegija ja Ööülikooli asutaja. Ta kirjeldab oma plaane KORDONis järgmiselt: püüan õppida mõne päeva jooksul viljakat mittemidagitegemist, aga ennast tundes, see on juba ette luhtunud plaan, küllap longin mererannas ja hakkan kavandama tulevast projekti – maakunstiteos: zen–liivariba–piiririik. Võtan kodust kaasa tööd, järelnoppimisi president Ilvese filmiga seoses, mis praegu lõpusirgel, kõik tunnid loetud, isegi praamisõit on mõeldud mõttetööle. Ootan kohtumist Ukraina filmitegijaga, aga eelkõige otsin rahu ja vaikust, videvikupidamist ja kookonis oleku aega. KORDON on eriline paik, üks ruum, kus on hea olla ja kerge mõelda. Kompassi häälestada.

Teta Tsybulnyk (UA)

Teta Tsybulnyk is an artist and psychoanalyst based in Kyiv, Ukraine. She has academic background in Sociology, Social Anthropology and Clinical Psychology. Her research spans from the non-human gaze on nature to semiotics of the unconscious and dreams. She is the co-founder of ruїns collective, an art group currently consisting of herself and Elias Parvulesco. They co-authored a number of video works including dendro dreams(2017), zong (2019), K-Object from LL-Group (2019), and Salty Oscillations (2021). The films were screened at international film festivals and art exhibitions worldwide.

https://www.ruins.today

Teta Tsybulnyk on kunstnik ja psühhoanalüütik, kes elab ja töötab Kiievis. Tal on akadeemiline taust sotsioloogias, sotsiaalantropoloogias ja kliinilises psühholoogias. Tema uurimistöö ulatub mitteinimese vaatenurgast loodusele kuni alateadvuse semiootika ja unenägudeni. Ta on ruїns kollektiivi kaasasutaja. Kunstirühmitus koosneb hetkel Teta Tsybulnykist ja Elias Parvulescost, kes on mitmete videoteoste kaasautoriteks, sealhulgas dendro dreams (2017), zong (2019), LL-Group K-Object (2019) ja Salty Oscillations (2021). Filme on näidatud rahvusvahelistel filmifestivalidel ja kunstinäitustel kogu maailmas.

Read the interview with Teta here / Loe intervjuud Tetaga siit

EVA CLAUS (BE)

Eva Claus (1992, Brussels) is an audio-visual artist working primarily with 16mm film. Her practice is driven by observations of landscapes and people, natural habitats, circularity andmeans of film itself. These encounters can be expected or unexpected. Claus´s films exhibit a contemplative form of watching. In her recent films she uses an intuitive method of filmmaking in which she shares her interest in minimal narration. Claus chooses working with an independent model of production. This offers an intimate filmmaking approach. Without a narrative framework or script, she edits her way through the images by intuition, allowing space for free association. The simplicity of the film's structure invites new possibilities of reflection. In composing recurring actions and gestures, Claus is looking for harmony and poetics of the everyday. Claus was educated at the Friedl Kubelka School for independent film in Vienna, Austria and she obtained her MFA in photography at the Royal Academy of Arts in Ghent. Her films have been shown at festivals such as Light Field San Francisco, Cinematek Brussels, International Film Festival Rotterdam, Moscow International Film Festival, Process Film Festival Riga, Harkat Festival Mumbai, Rencontre International Paris / Berlin, and Istanbul International Film Festival, amongst others.

https://www.evaclaus.com/

Eva Claus (1992) on audiovisuaalkunstnik, kes töötab peamiselt 16 mm analoogfilmiga elab ja tööta Brüsselis. Tema praktika on ajendatud maastike ja inimeste vaatlustest, looduslikest elupaikadest, nende tsüklilisest loomusest ning analoogfilmi meediumist endast. Oma viimastes filmides kasutab ta intuitiivset filmitegemise meetodit, mis väljendab tema huvi minimalistliku loo jutustamise vastu. Clausi filmid esindavad mõtisklevat vaatlemise viisi. Claus on valinud töötamiseks iseseisva tootmismudeli, mis võimaldab tal läheneda filmitegemisele intiimsest vaatenurgast. Ilma narratiivse raamistiku või stsenaariumita redigeerib ta end läbi kujutiste intuitsiooni põhjal, jättes vaba ruumi assotsiatsioonide tekkeks. Kombineerides korduvad tegevusi ja žeste on Claus oma loomingus argipäeva harmoonia ja poeetika otsinguil. Claus omandas hariduse Viinis Friedl Kubelka sõltumatus filmikoolis ning magistrikraadi fotograafia erialal Genti Kuninglikus Kunstiakadeemias. Tema filme on näidatud festivalidel nagu Light Field San Franciscos, Cinematek Brüsselis, Rotterdami rahvusvahelisel filmifestivalil, Moskva rahvusvahelisel filmifestivalil, Protsess Filmifestivalil Riias, Harkat Festivalil Mumbais, Rencontre International Paris / Berlin, Istanbuli rahvusvahelisel filmifestivalil jne.

TAAVI TALVE (EE)

Taavi Talve (1970) is a Tallinn-based artist. His recent 16 mm analogue films are based on research stemming from a desire to connect events of the past to the present and with the artist himself. In his work, observations blend fact and fiction, and simultaneously take on a documentary and an imaginative approach. He often acts as an agent conserving memories, presenting subjective interpretations and new imaginaries. As a filmmaker, Talve re-films press photographs of historic events and archival materials, thus creating a spatial and dynamic collage. Taavi Talve studied sculpture at the Estonian Academy of Arts and fine art (MA). Since 2005 Talve has been part of the group Johnson & Johnson (with Indrek Köster) and in 2013 the duo received the Annual Award of the Estonian Cultural Endowment. Talve has been nominated for the Köler Prize twice. His works belong to the collections of Tartu Art Museum, Art Museum of Estonia and the Ludwig Museum in Budapest. He is the Head of the Sculpture and Installation Department at the Estonian Academy of Arts.

https://cca.ee/en/artists-database/taavi-talve

Taavi Talve (1970) on Tallinnas elav ja töötav kunstnik. Tema viimase aja 16mm analoogmaterjalile üles võetud filmilooming lähtub uurimuslikust impulsist ning minevikusündmuste seostest tänapäeva ja iseendaga. Neis vaatlustes segunevad faktid ja fiktsioonid, dokumenteeritu ja kujutlused. Talve filmitööde keskmes on huvi arhiveerimise ning mineviku- ja tänapäevasündmuste omavaheliste seoste vastu, sealjuures tema enda positsioon mäletajana, subjektiivse tõlgendaja ja ettekujutajana. Filmitegijana kasutab Talve ajalooliste sündmuste pressifotode ja arhiivimaterjalide ümberfilmimist ning loob nendest ruumilise ja liikuva kollaaži. Taavi Talve õppis Eesti Kunstiakadeemias skulptuuri ja vabasid kunste (MA). Alates 2005. aastast on Talve olnud tegev kunstnike rühmituses Johnson ja Johnson (koos Indrek Köstriga), mida tunnustati 2013. aastal Kultuurkapitali aastapreemiaga. Talve on kahel korral olnud Köler Prize’i nominent. Tema teosed kuuluvad Tartu Kunstimuuseumi, Eesti Kunstimuuseumi ja Ludwigmuseum Budapesti kogudesse. Ta juhatab Eesti Kunstiakadeemias Skulptuuri- ja installatsiooni osakonda.

Marika agu, maria arusoo, kaarin kivirähk, sten ojavee (EE)

Kordon is activated by the Sequence curators in January ! The Sequences XI (happening in October 2023 in Reykjavik, Iceland) will be curated by Marika Agu, Maria Arusoo, Kaarin Kivirähk and Sten Ojavee, who work together at the Estonian Centre for Contemporary Art (CCA), based in Tallinn, Estonia. The curatorial collective was appointed as the next festival’s curators through the selection process of an open call.

The starting point of the concept is uncertainty which has become the main parameter of our contemporary condition. How can an art festival acknowledge this very situation to propose a dynamic research and artistic work which would lead us to the more sustainable and forward looking working methods to achieve an open-for-all form for coming together where we could enjoy common space and shared energy?

“We completely understand and embrace our position as outsiders to Icelandic art scene,” the curators say, “Thus we hope to offer a diversity of readings and interpretations of the local field from the viewpoint of the visitor but also from the viewpoint of someone who is returning to Iceland as we would like to work with international artists who have worked in residencies or have had some other connection with the field already beforehand. Along with the new commissions we are honoring the existing works and bringing them back to circulation.”

Sequences is an artist run biennial in Reykjavík. The aim of the festival is to produce and present progressive visual art. Amongst previous exhibiting artists are: Elísabet Jökulsdóttir, Philip Jeck, Miruna Roxana Dragan, Joan Jonas, David Horvitz, Agnes Martin,  Hekla Dögg Jónsdóttir, Guido van der Werve, Ragnar Kjartansson, Emily Wardill, Roger Ackling, Margrét H. Blöndal, Carolee Schneemann, Rebecca Erin Moran, Finnbogi Pétursson and Alicja Kwade.

Past editions have been curated by local and international artists/curators, amongst others Þóranna Dögg Björnsdóttir (IS) and Þráinn Hjálmarsson (IS), Hildigunnur Birgisdóttir (IS) and Ingólfur Arnarsson (IS), Margot Norton (New Museum, NY) and Alfredo Cramerotti (dir. Mostyn, Wales). 

Founding members of Sequences are artist run Kling & Bang galleri (est. 2003), the Living Art Museum (est. 1978) and the Icelandic Art Center, that together with artists active in the local art scene at each time, run the festival. Sequences is a non-profit organisation. 

The curatorial collective is formed by four Estonian based curators and writers: Marika Agu, Maria Arusoo, Kaarin Kivirähk and Sten Ojavee who have worked together since 2017 at the CCA. More clearly, they defined their platform in a collectively curated exhibition A-tishoo, A-tishoo, We All Fall Down (2019) which exhibited in EKKM, the Contemporary Art Museum of Estonia. Other than this, they have curated and organized lecture series, seminars, article series, public art projects, video events. As curators they have different backgrounds, coming from artistic practice, social theory, philosophy, art history and semiotics. They have teamed up to bring together different experiences and ways of thinking, to save resources and reduce overproduction. They believe that working together rather than as individuals allows us to create more sustainable models of working and brings more comprehensive results.

Estonian CCA is a non-profit expert institution in international cooperation projects in Estonia. Throughout the years CCA has organized and curated international art events in Estonia and abroad.

Marika Agu, Maria Arusoo, Kaarin Kivirähk ja Sten Ojavee kureerivad 2023. aastal toimuvat 11. Sequences festivali Islandil. Näitus toob kokku Eesti, Islandi ja teiste riikide kunstnikud. Kuraatorid valiti välja avalikul konkursil.

Näituse algpunkt on teadmatus, millest on saanud kaasajal valitsevat olukorda kõige paremini iseloomustav termin. Kuraatorid soovivad töötada kunstnikega, kes on olnud Islandil residentuuris või kellel on Islandi kunstieluga muud varasemad suhted. Lisaks uutele teostele on oluline tuua esile juba olemasolevaid töid ning tuua need uuesti publiku ette.

Sequences on kunstnike algatatud rahvusvaheline biennaal Reykjavikis. Eelnevaid biennaale on kureerinud nii islandi kui muude riikide kunstnikud ja kuraatorid, nende seas Þóranna Dögg Björnsdóttir (IS) and Þráinn Hjálmarsson (IS), Hildigunnur Birgisdóttir (IS) ja Ingólfur Arnarsson (IS), Margot Norton (New Museum, NY) ja Alfredo Cramerotti (dir. Mostyn,Wales). Sequences festivali asutajad on Kling & Bang galerii, Living Art Museum ja Islandi Kunstikeskus, kes koos islandi kunstiväljal aktiivsete kunstnikega korraldavad festivali ka praegu. Järgmine festival toimub 2023. aasta oktoobris.

Marika Agu, Maria Arusoo, Kaarin Kivirähk ja Sten Ojavee on KKEKis koos töötanud alates 2017. aastast. Kollektiivset kureerimist katsetasid nad esimest korda EKKMis toimunud näitusel “Tiira-taara, tuia-taia, pimesikk tuli meie majja” (2019), mis on ka Islandil toimuva näituse lähtepunkt. Paralleelselt on nad KKEKis töötades kureerinud ja korraldanud loengusarju, seminare, artikliseeriaid, avaliku ruumi kunsti projekte, videoõhtuid ja muud. Kuraatorite ja kirjutajatena on neil erinevad taustad, olles õppinud visuaalkunsti, sotsiaalteadust, filosoofiat, kunstiajalugu ja semiootikat. KKEKi kollektiivset praktikat kannustab uskumus, et eri kogemuste, teadmiste ja mõtlemise viiside kokku toomine hoiab kokku ressursse ja vähendab ületootmist, loob jätkusuutlikumaid töötamise viise ja paremaid tulemusi.

Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus (KKEK) on vanim kaasaegse kunsti ekspertkeskus Eestis, mis on 1992. aastast tegelenud Eesti kunstnikele ja kunstiväljale võimaluste loomisega ning korraldab Eesti paviljoni Veneetsia biennaalil.

2022

MARIT MIHKLEPP (EE/NL)

Marit Mihklepp is an Estonian artist living in The Netherlands. She works together with more-than-human bodies and imagination, attempting to encounter the almost imperceptible – too slow, too small, too far. Collaborative practices with microbial organisms, trees and human-made objects have grown into participatory experiences, video works, performative and written pieces. Her most recent interest is in listening to stones. She has studied textile design in the Estonian Academy of Arts and art science at the Royal Academy of Art, The Hague.

Marit Mihklepp on eesti kunstnik, kes elab Madalmaades. Ta töötab koos enam-kui-inimeste kehade ja kujutlusvõimega, proovides puutuda kokku tajumatuga – olgu see liiga aeglane, liiga väike või liiga kaugel. Mikroobsete organismide, puude ja esemetega koostööst on sündinud osaluskogemused, videoteosed, performance’id ja tekstipõhised teosed. Tema värskemate huvide hulka kuulub kivide kuulamine. Ta on õppinud Eesti Kunstiakadeemias tekstiilidisaini ja Haagi Kuninglikus Kunstiakadeemias interdistsiplinaarset kunsti.

Peeter Laurits (EE)

Peeter Laurits is curating since 2021 a series of interdisciplinary art and science forums Biotoopia. As an artist his main means of artistic expression are photography and digital manipulations. Previously he was engaged with a critical media approach when part of DeStudio collective, but soon turned to deep ecology, moved into woods and combined the neolithic methods with post-industrial ones, both in his art and lifestyle. Now the focus of his work is on posthumanist ethics. He has studied in Tartu and Leningrad State Universities, Estonian Humanitarian Institute and New York International Center of Photography.

Peeter Laurits kureerib 2021. aastast rahvusvahelist teadus- ja kunstisümpoosionit Biotoopia. Kunstnikuna on tema peamisteks väljendusvahenditeks fotograafia ja digitaalsed manipulatsioonid. Eelnevalt on ta tegelenud DeStudio koosseisus meediakriitiliste mängudega, kuid pöördus peagi süvaökoloogiasse, kolis metsa ning ühendas oma elus ja loomingus neoliitilised ning postindustriaalsed põhimõtted. Praegu on ta loomingu keskmes posthumanistlik eetika. Ta on õppinud Tartu ja Leningradi Riiklikes Ülikoolides, Eesti Humanitaarinstituudis ning New Yorgi International Centre of Photography’s.

Julie Pfleiderer (DE/BE)

Julie Pfleiderer is a multimedia artist based between Berlin and Brussels. She is working across the boundaries of performance, experimental film and sound art. In her work Julie Pfleiderer explores the border of documentary and fiction. She is interested in the shift where fiction becomes truth and truth starts to be fictional. Julie enjoys collaborative processes where different media and approaches are put in dialogue to create friction out of permanent differentiation. Julie Pfleiderer has directed theater and performance shows in Germany, Switzerland, Austria and Belgium: HAU Berlin (DE), Freischwimmer Festival Sophiensaele Berlin (DE), Kampnagel Hamburg (DE), Gessnerallee Zurich (CH), Vienna Schauspielhaus (AU), Staatstheater Mainz (DE), Schauspielhaus Wuppertal (DE), Troubleyn//Jan Fabre, Antwerpen (BE), Kaaitheater Brussels (BE) and Steirischer Herbst Graz (A) ‘Theater Heute’ - the magazine named him the most talented young director in 2007. His last show SAFE in collaboration with composer Oxana Omelchuk and Ictus Ensemble toured in Belgium, Germany and Austria in 2019-2021.

Julie Pfleiderer on Berliinis ja Brüsselis resideeruv multimeediakunstnik, kes töötab nii performance'i kui ka eksperimentaalfilmi žanritega. Julie uurib oma loomingus dokumentalistika ja fiktsiooni ääreala. Teda köidab ruum, kus väljamõeldis muutub tõeks ja tõde saab väljamõeldiseks. Julie Pfleiderer on lavastanud teatri- ja perfomance lavastusi Saksamaal, Šveitsis, Austrias ja Belgias: HAU Berlin (DE), Freischwimmer Festival Sophiensaele Berlin (DE), Kampnagel Hamburg (DE), Gessnerallee Zurich (CH), Viini Schauspielhaus (AU), Staatstheater Mainz (DE), Schauspielhaus Wuppertal (DE), Troubleyn//Jan Fabre, Antwerpen (BE), Kaaitheater Brussels (BE) ja Steirischer Herbst Graz (A) "Theater Heute" - ajakiri nimetas ta 2007. aastal andekaimaks nooreks lavastajaks. Tema viimane show SAFE koostöös helilooja Oxana Omelchuki ja Ictus Ensemble’iga tuuritas aastatel 2019–2021 Belgias, Saksamaal ja Austrias.

INDREK SIRKEL (EE)

Indrek Sirkel (b. 1984) is a graphic designer, educator and publisher based in Tallinn, Estonia. After graduating from the Gerrit Rietveld Academy in Amsterdam (2007) and a one year residency at the Jan van Eyck Academy in Maastricht (2008), he received a MA degree from the Estonian Academy of Arts (2014). Since 2007, Sirkel has been teaching and co-organising the programme at the Department of Graphic Design of the Estonian Academy of Arts. In 2015, he became the head of the department and in 2020 was elected to be the professor of graphic design. Together with artist Anu Vahtra, he is the co-founder of Lugemik Publishing (2010) and Bookshop (2013). Lugemik has published close to 100 publications to date, Lugemik Bookshop is at the moment situated on the ground floor of Tallinn Art Hall building in the centre of Tallinn. During the residency in KORDON Sirkel is working on the upcoming books by Marge Monko, Tanja Muravskaja, Killu Sukmit, and Flo Kasearu, published later this year by Lugemik.

Indrek Sirkel (s. 1984) on Tallinnas elav graafiline disainer, õppejõud ja kirjastaja. Ta õppis graafilist disaini Gerrit Rietveldi Akadeemias Amsterdamis (2007), osales Jan van Eycki Akadeemia residentuuris Maastrichtis (2008) ning omandas magistrikraadi Eesti Kunstiaakdeemias (2014). Alates 2007. aastast töötab Sirkel Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini osakonnas. 2015. aastal sai temast osakonna juhataja, 2020. aastal valiti ta graaflise disaini professoriks.  2010. aastal asutas ta koos kunstnik Anu Vahtraga kirjastuse Lugemik, mille alt on nüüdseks ilmunud ligi 100 trükist. 2013. aastal avas Lugemik EKKMi hoovil raamatupoe ja samal aastal tunnustati kirjastust Kultuurkapitali aastapreemiaga. Hetkel asub Lugemiku raamatupood Vabaduse väljakul, Tallinna Kunstihoone all. KORDONi residentuuris töötab ta Marge Monko, Tanja Muravskaja, Killu Sukmiti, ja Flo Kasearu uute raamatutega, mis kõik ilmuvad sel aastal kirjastuselt Lugemik. 

2021

NEEME KÜLM (EE)

Neeme Külm is an Estonian installation artist who is mainly known for his location-specific and minimalist spatial installations, which evade direct references to meaning, interpret the cumulative effect of man and space, and attempt to identify points of contact between the two. In 2012, he and Jaana Jüris founded Valge Kuup (White Cube), an enterprise that specialises in installing exhibitions and producing works of art. He is one of the authors of the Estonian display “Gas Pipe” at the 11th International Architecture Exhibition La Biennale di Venezia. During the residency period in KORDON he is preparing for an exhibition that opens at the end of the year at Tallinna Linnagalerii.

Neeme Külm on Eesti installatsioonikunstnik, kes on peamiselt tuntud kohaspetsiifiliste ja minimalistlike ruumiinstallatsioonide poolest, mis väldivad otseseid tähenduslikke viiteid ning tegelevad inimese ja ruumi koosmõju tõlgendamisega ning nendevaheliste puutepunktide äratundmisega. 2012. aastal asutas ta koos Jaana Jürisega näituste installeerimise ja kunstiteoste produktsiooniga tegeleva ettevõtte Valge Kuup. Ta on üks Eesti ekspositsiooni „Gaasitoru“ autoritest Veneetsia 11. rahvusvahelisel arhitektuuribiennaalil. Residentuuriperioodi jooksul valmistub ta aasta lõpus avatavaks näituseks Tallinna Linnagaleriis.

MARGE MONKO (EE)

Marge Monko is influenced by feminist critique. She's been interested in women's role in the tradition of psychoanalysis as well as the representation of women as workers and as the objects of desire. Marge Monko lives and works in Tallinn, Estonia. She has studied in Estonian Academy of Arts, in University of Applied Arts in Vienna, in HISK (Higher Institute for Contemporary Art) in Ghent, Belgium; and works with photography, video and installation. Her works are inspired by historical images and influenced by theories of psychoanalysis, feminism and visual culture. She works as a professor in the Department of Photography in Estonian Academy of Arts. Monko has had solo exhibitions a.o. in Folkwang Museum, Essen (2019) and in mumok, Vienna (2013). 

Marge Monko loomingut on mõjutanud feministlik kriitika. Teda on huvitanud naise roll psühhoanalüüsi traditsioonis ning naise kujutamine nii töölise kui ihalusobjektina. Enamik tema teoseid on seotud mõne sündmusega ajaloost ning on mõjutatud psühhoanalüüsi, feminismi ja visuaalkultuuri teooriatest. Monko töötab fotograafia-, video- ja installatsiooni meediumites. Ta on õppinud Eesti Kunstiakadeemias, täiendanud ennast Viini Rakenduskunstide Ülikoolis ja kaheaastases stuudioprogrammis HISKis (Higher Institute for Contemporary Art) Gentis, Belgias. Ta töötab professorina Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonnas. Monkol on olnud isiknäitused Folkwangi muuseumis Essenis (2019) ja Viini moodsa kunsti muuseumis mumok (2013). Ta on näidanud oma töid grupinäitustel Freiburgi moodsa kunsti muuseumis, Riia Rahvusvahelisel Kaasaegse Kunsti Biennaalil RIBOCA, ParaSite’is Hongkongis; Lenbachhaus’is Münchenis; FoMUs Antwerpenis; Łódźi kunstimuuseumis Poolas; Lewis Glucksman Gallery’is Corkis; CCA Glasgow’s; Manifesta 9-l Genk’is, Belgias. 

ALEKSANDER TSAPOV (EE)

Aleksander Tsapov is cultural critic and cultural editor in monthly newspaper Müürileht. In recent years he has been also hosting differents shows on IDA community radio. In recent times he has been interested in the diary format and what challenges it poses and what possibilites it offers. How can a diary be relevant in the 21. century when everyone is creating millions of daily chronicles through social media.

Aleksander Tsapov on hariduselt kunstiteadlane ja tegevuselt kultuurikriitik. Viimased paar aastat on ta pidanud ajalehe Müürileht kultuuritoimetaja ametit ning juhtinud erinevaid saateid IDA Raadios. Witold Gombrowiczi jt. mõnetisel piiratud eeskujul on ta viimasel ajal katsetamas päevaraamatu kui kirjanduslik-meelelise formaadiga. Kas päevaraamatul on 21. sajandil mingit kohta oma aja individuaalsete ja kollektiivsete kroonikate, impulsside või tundmuste talletajana? Ja kui juba juba talletada, siis kellele, milleks ja mismoodi? Kui me kõik oleme läbi sotsiaalmeedia visuaalkroonikud, siis, milline kõnevõime jääb tekstile. 

2020

DIANA TAMANE (EE)

Diana Tamane is from Latvia. She graduated from Tartu Art College (BA) and LUCA School of Arts in Brussels (MA) and has been artist-in-residence at HISK in Ghent. Currently she is based in Tartu. At the 2017 Foto Tallinn art fair Tamane’s works were selected to Winterthur Museum collection. She has won Friends of the S.M.A.K. Prize and the residency prize of Kim? Contemporary Art Center in Riga (2019), allowing her to work several months at Artport Residency in Tel Aviv. She has had solo exhibitions at De Vereniging S.M.A.K. in Ghent (curated by Nadia Bijl, 2020), ISSP Gallery in Riga (curated by Evita Goze, 2019), Sint-Lukas Gallery in Brussels (together with Mark Raidpere, 2017), Surplus Art Space in Wuhan (curated by Lu Mingjun, 2017),Kim? Contemporary Art Center in Riga (2016), Tartu Art House (2015). She has participated at the festival Survival Kit 10.1 in Riga (curated by Solvita Krese, Inga Lāce, Àngels Miralda, 2019), the 1st Riga International Biennial of Contemporary Art (curated by Katerina Gregos, 2018), and the Kathmandu Triennale (curated by Philippe Van Cauteren, 2017). Diana is living and working in Kordon residency from August 24th until September 24th, 2020.

Diana Tamane on pärit Lätist. Ta on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli (BA) ja LUCA Kunstikooli Brüsselis (MA), läbinud HISK-i residentuuri Gentis ning elab ja töötab Tartus. Tamane teosed valiti Eesti Fotokunstimessil (2017) mainekasse Winterthur Museumi kogusse. Ta on võitnud kunstipreemia Friends of the S.M.A.K. ja Riia kaasaegse kunsti keskuse kim? residentuuripreemia (2019), millega ta sai töötada Artporti residentuuris Tel Avivis. Tema isikunäitused on toimunud muu hulgas De Vereniging S.M.A.K. kunstimuuseumis Gentis (kuraator Nadia Bijl, 2020), ISSP galeriis Riias (kuraator Evita Goze, 2019), Sint-Lukase galeriis Brüsselis (koos Mark Raidperega, 2017), Surplus Art Space’is Wuhanis (kuraator Lu Mingjun, 2017),Riia kaasaegse kunsti keskuses kim? (2016), Tartu Kunstimajas (2015). Ta on osalenud Survival Kit 10.1 festivalil Riias (kuraatorid Solvita Krese, Inga Lāce, Àngels Miralda, 2019), 1. Riia biennaalil (kuraator Katerina Gregos, 2018), Kathmandu triennaalil (kuraator Philippe Van Cauteren, 2017). Diana viibib Kordoni residentuuris 24.08-24.09.2020.

OTT TOMIK (EE)

Ott Tomik on Põhjaka restorani asutaja ja kokk. Kordonis viib Ott läbi praktilise hapendamise töötuba 24-25. juulil: Hapendamine on sajandeid vana tehnika, mida on kasutatud enamasti hooajaliste toiduainete pikemaks säilitamiseks. Tänapäeval on tänu tehnoloogia arengule toidu säilitamiseks ka muid viise, kuid hapendamine kogub taas populaarsust just tänu oma tervist toetavatele omadustele ja huvitavatele maitsekooslustele. Minu huvi selle protsessi vastu algas umbes 4 aastat tagasi ning selle aja jooksul olen kogenud nii õnnestumisi kui äpardumisi.

KRISTI KONGI (EE)

Laura Toots (eE)